WHAT'S NEW?
Loading...

Baze Teorika Sistema Informasaun Publikasaun Perfil

 

Baze Teorika Sistema Informasaun Publikasaun Perfil, Biblioteka mundos barreto
Baze Teorika Sistema Informasaun Publikasaun Perfil

Definisaun Sistema

      Opiniaun husi  matenek na’in sira kona ba sistema mak hanesan tuir mai ne’e :

    Tuir Matenek na’in Arifin Rahman (2015) ( Webster New Collegiate Dictionary) Katak Sistema mai husi liafuan “Syn” no “Histanai” mai husi lian Grésia katak Tau Hamutuk. Sistema mak hanesan koleksaun opiniaun (Collection of Opinions), Prinsipius (Principles) no seluk-seluk tan ne’ebé bele forma interaksaun entre unidade ida ho unidade sira seluk.

    Nune’e mos Matenek Na’in Dr. Ir. Eko Nugroho, M.Si (2012) sistema hanesan ekipa elementu ne’ebé mak integradu ho sira nia objetivu ne’ebé mak hanesan hodi alkansa ba objetivu. Fontes Manajemen Sistem Informasi.

Definisaun Informasaun

      Tuir Matenek Na’in Abdul Kadir (2002:31) define katak  Informasaun hanesan dadus ne’ebé prosesa atu nune’e bele utiliza hodi promove ita nia konesimentu.

    Nune’e mos Informasaun hanesan dadus ne’ebé mak fo sai no util hodi foti desizaun. (Lani Sidharta, 2015 : 28). 

    Nune’e mos Matenek na’in Dr. Ir. Eko Nugroho,M.Si, (2012) Informasaun katak elementu ida hodi halao gestaun ba kompaña ruma.

 

Definisaun Publikasaun

       Tuir matenek nain Maya Kholkiyah (2014),  Publikasaun nu’udar  atividade komunikasaun ida mak hanesan publika, produz, habelar no hato’o materia , ezemplu mak hnaesan objetu, ideia, informasaun ne’ebé mak fo sai ba publiku ka komunidade liu husi media ruma.

Nune’e mos tuir matenek nain Poerwadarminta (2010), Publikasaun mak hanesan Reportajem.

Tuir Kamus Besar Bahasa Indonesia Publikasaun mak hanesan kada materia ne’ebé mak produz, habelar  no mos publika ba publiku ka komunidade liu husi forma oi-oin hanesan diariu no jornal.

 

Definisaun  Perfil

    Tuir matenek nain Sri Mulyani (2015), Perfil mak hanesan pontudevista, biografia husi ema, grupu ne’ebé mak iha sira nia estoria rasik.

    Tuir fali mai matenek na’in Victoria Neufeld (2012), Perfil mak hanesan grafika, diagrama ka eskrista ne’ebé deskreve kondisaun ema instituisaun no mos organiasaun nian.

       Tuir matenek nain Rizka Ahsan(2016), Perfil mak hanesan deskripsaun badak konaba ema, organizasaun, sasan, instituisaun no mos ba area ruma.

0 comentários:

Post a Comment

Fo Komentariu Ne'ebe Mak Relevantes Ho Artikle Ne'e: