WHAT'S NEW?
Loading...

CMS (Content Management System)

Content Management System / Sistema Jestaun ba Konteúdu ka baibain CMS CMS ne 'e software ida ne' ebé halo fasil ba ita atu kria website tanba la presiza kodigu, Ita bele kria no edita konteúdu, aumenta imajen no video. Estabelese fatin tomak ba dezeñu ka aparénsia. WordPress, joomla, Drupal, Prestashop,Magento nst… mak ezemplu CMS agora iha merkadu Global (Laos merkadu fan modo….).

CMS (Content Management System) / Sistema Jestaun ba Konteúdu, Biblioteka mundos barreto
CMS

Plataforma ne 'e hanesan ami nia belun di' ak ida, liuliu ba sira ne 'ebé mak uza ba dahuluk iha website. Se karik ita la uza CMS, entaun ita boot tenke sai na' in ba programasaun ita tenki hatene lianguagem programasaun sira seluk hanesan html,css,javascript,php msqli nst…..

Detailhu : Saida Mak Portal/Website 

Duke ita ulmo(ulun moras) ho kodiku husi linguagem programasaun sira seluk diak liu mai ita aprende CMS deit.

Vantagem

  • Ho CMS, ita la presiza Hatene klean liu programasaun atu kria no jere website Hein Konfigura (Ba sira Oin Foun sira).

  • Iha cms fornese ita fasil liu atu halao instalasaun ba plugins ka extensaun no tema sira ne’ebe mak ita presija (plugins no templeate balu fan keta fiar a’an dehan gratis).

  • Ho plugins ka extensionista sira, ita bele aumenta no kria karakterístika oin-oin, hanesan SEO, seguransa, ita bele komunikasaun sosiál, no loja online sira.

  • Funsaun ida husi CMS mak atu fornese karakterístika jestaun utilizador nian. Imi bele estabelese lalais ir uzadór nian, hanesan subskritór, autór, ir ab no administradór.

  • Komunidades/ Familia CMS barak ir abe online ne’ebé inklui forum ajuda sira,  grupu ka forum komunidade sira, no nunee mos iha fatin seluk tan.

  • CMS fornese artigu  oioin ne ‘ebé relasiona ho plataforma no buat hotu ne’ ebé iha laran. Ita-boot lee matadalan online lubuk ida, pájina FAQ (Forum Husu No Hatan), deskrisaun kona-ba tema no plugins, tutorial, no haree video.

  • CMSs barak mak bele instala hodi sai livre. Tan ne ‘e, imi presiza sosa de’ it área ida no sai uma-na ‘in ba web/ Hein hola deit Domain Ho Hosting deit.

Desvantagem

  • Ita Presjia Update liu-liu plugins/extensaun nebe mak ita instalasaun iha ita nian Website .

  • Iha Templeate no Plugins/extensaun barak maki ta tenki hola / ita bele uza maibe trial.

  • Ita bele modifika tuir ita nia nesesidade maibe iha mos nia limitasaun.

TIPU HOSTING  

Diferénsia entre Cloud Hosting, VPS no Shared Hosting 

Shared Hosting/ Web hosting

Share Hosting/Web Hosting, Biblioteka mundos barreto
Share Hosting/ Web Hosting

Logika 

Ita hakara atu aluga ba apartemtu, apartamentu ne’e hanesan servidor fisiku, iha apartamentu ne’e mos  sei iha iha  kada  kuartu. iha kurtu ne imagina hanesan Domain (naran website ).  Kada ema idak-idak iha kuartu sei asessu hamtuk fasilidades ida deik, hanesan ahi, be, eskdada nst…

Karik ema barak mak Vijita ita  nia Kuartu (asessu Domain) prosessu sei kleur tuan tamba ita liu husi  dalan, fasilidades ida deit.

Vantagem 

  • Pressu ba Share hosting / Web Hosting   baratu komparasaun entre cloud , VPS  hostin
  • Fasilidades hanesan seguransa, fitur , update hosting nst… manega husi servidor rasik  (apartament rasik , ita so ba aluga deit, buat hotu-hotu nain ba apartament mak responsavel).

Desvantagem

  • Loading Kleur tuan.
  • Iha mos Limitasaun

VPS (Virtual Private Server)

VPS (Virtual Private Server), Biblioteka mundos barreto
VPS Hosting

Termu VPS ne 'e teknolojia foun ida ne' ebé permite atu fahe rekursu sira servidór dedikadór nian ba parte ki 'ik sira, hanaran servidór virtual. Bazikamente, VPS ne' e kuaze hanesan ho servisu dedikadu ida.Tanba kada makina VPS instala ona ninia servisu rasik.

Vantagem

  • Seguransa nebe mak nivel Hight
  • Susar Ituan ema atu hnoin a’at ba server
  • Ita bele aumenta  no modifiksun tuir ita nia nesidade

DesVantagem

  • Ita tenki iha konsementu maximu konaba noa iha konesemntu konaba Sistema operasaun Linux. Razaun Tamba ita hamrik indepedente (atu manega, seguransa no modifikasaun ) tuir ita nia nesidade.
  • Presu nebe mak a’as komparasaun enter share hosting ho cloud hosting

Cloud Hosting

CLoud hosting, Biblioteka mundos barreto


Akumula Husi servidor sira seluk sai hamutuk server ida, karik servidor ida iha faille , no seluk sei Bele halo ajuda , seluk nafatin funsiona.

Logika

Uma 1 (imagina hanesan cloud hosting) kada kuartu (imagina hanesan servidor), karik iha kuartu 1 mak hetan failansu it abele muda fila fali ba kuartu seluk.

Vantagem

  • Iha servidor barak mak suporta malu  no backup
  • bele aumenta rekursu tuir nesesidade
  • Loading Ne’ebe mak lais

Desvantagem

  • Pressu Ne’ebe Mak A’as




Diferensia entre Domain no Hosting?, Tamba saida mak  Ita Kria website presija domain ho hosting?  Karik Iha Timor-Leste Ita Bele hola Hosting Ho domain Iha ne’be ? hatán ho kle' an, favor lee esplikasaun tuir mai.

Hosting Ho Domain Iha Timor-Leste, Biblioteka mundos barreto
Hosting Ho Domain Iha Timor-Leste

 Hosting 

Mak fatin ida atu rai ita bo’ot sira nian  dokumentus,imagen,audio,video nst…. Bele asessu 24 horas online ou bele dehan hardisk online.

Ita bo’ot nia website bele hetan asesu husi ema ruma, arkivu sira ne’e hotu ita rai iha servidor. Karik Imi sai Ona kliente husi servidor refere imi sei hetan C-Panel, funsuan atu imi bele halo kontrolo bai mi nia website, no halao manegamentu ba  hosting ho domain, bele mos manegamentu sai subdomain husi ita, kria domain ba email, halo manegamentus ba kapasidade husi hosting nst…..

Detailhu : Tipu Hosting

 Logika  Badak

Imagina Karik imi nia website mak hanesan Loja Ki’ik ida ,  Imi hakarak atu hari loja iha dili maibe imi rai la iha. Imi presija ba aluga Timor Plaza (TP), ema fo fatin bai mi atu fan sasan ba maibe kada fulan imi tenki selu ba Timor Plaza (TP) / fatin ne’ebe imi aluga ba.Karik la selu uma nain sei taka.

Imi Aluga Ona sai kliente husi uma ne’ebe maki mi aluga ema sei etrega save (Liafuan Tekniku karik Fo ona Imi C-Panel). Molok imi atu aluga fatin refere imi mos presjia fo naran bai mi nia loja nebe mak atu loke ba atu nune’e fasil b em hodi mai hola sasan (Liafuan Tekniku Domain).


Domain

Domain mak  naran ka enderesu iha website ida.  La iha Domíniu/Domain ida, website ne' e sei laiha naran ida. Oinsá ema seluk bele hatene no vizita ita-boot nia website se website ne 'e laiha naran ida? 

Ex:  https://hadomitimor.tl/

Ema hotu livre atu hili naran ida ba sira nia website. Domíniu ida nia naran válidu de 'it ba uzuáriu 1. Lia-fuan badak husi domin karik naran  bai ta nia website , atu nune’e em hotu bele sessu ba.

Detalhu: Difinisaun Badak Konaba Website

 

Karik Iha Timor-Leste Ita Bele hola Hosting Ho domain Iha ne’be ?

Iha ita nia nasaun Timor-leste agora daduk fan hosting ho domain iha  Kompania nain 3  mak hanesan ;

Likisa Hosting  -> Bele asessu  https://www.likisahost.net/

Likisa Hosting, Biblioteka Mundos Barreto
Likisa Hosting


Kalohan Hosting -> Bele Asessu  https://kalohan.net/

Kalohan Hosting, Biblioteka Mundos Barreto
Kalohan Hosting


Timor Hosting -> Bele Asessu http://www.timorhosting.com/

Timor-Hosting , Biblioteka mundos barreto
Timor-Hosting

Konaba Kulidade, seguransa, Pressu ne’ebe mak diak Chek rasik iha link Iha Leten.






Sistema Informasaun Services Telephone  Iha Loja Phone Doctor Services, Biblioteka mundos barreto

Sistema Informasaun Services Telephone  Iha Loja Phone Doctor Services

 

Definisaun Sistema

Opiniaun husi matenek nain sira konaba sistema mak hanesan tuir mai ne’e:

Sistema husi Matenek nain O’Brien, 2007, sistema katak komponente  ida ne’ebé mak interaksaun husi unidade sira hotu ne’ebé mak servisu hamutuk hodi alkansa ba objetivu.

Tuir fali Matenek Nain Satzinger et al, 2005, Sistema katak koleksaun husi komponente sira ne’ebé mak iha interaksaun hodi servisu hamutuk atu alkansa ba objetivu.

Nune’e mos Matenek Nain Dr. Ir. Eko Nugroho, M.Si. sistema hanesan ekipa elementu ne’ebé mak integradu no sira nia objetivu ne’ebé mak hanesan hodi alkansa ba objetivu.

Tamba ne’e maka hó sasukat ne’ebé iha, uza atu forma proposta ida ne’e hakerek nain hare  no interese liu ba teoría sistema, atu hatete deit katak hó teoria sistema maka sei utiliza hodi bele controla ba area hotu-hotu.Hodi nune’e iha progreso ba mudansa sistema ne’ebé mak hala’o ligasaun, iha baze definisaun teoría ne’e peskisadór esforso no haktuir  kada konséptu no teoría hirak ne’ebé maka relasaun.

 

 Definisaun Informasaun

Opinião husi matenek nain sira konaba Informasaun mak hanesan tuir mai: Informsaun husi Matenek nain Dr.Ir.Eko Nugroho,M.Si, Informasaun katak koñesementu ne’ebe funsiona hodi foti desizaun ruma.

Tuir mai Matenek nain Tata Sutabri, S.Kom.,MM, Informasaun hanesan dadus ne’ebé halo klasifikasaun ka jere atu halo intepretasaun hodi utilize iha prosesu atu foti desizaun. Nune’e mos Matenek nain Dr.Ir. Eko Nugroho, M.Si, Informasaun katak  elementu ida  hodi  hala’o  gestaun ba kompania ruma.


 Difinisaun Sistema Informasaun

Sistema informasaun nudar kombinasaun ida husi elementus mak  hanesan ema, hardware, software, rede komunikasaun no dadus  ne’ebé servisu hamutuk hodi rekolia, prosesa, guarda no habelar informasaun  atu  suporta hodi  foti desizaun iha organizasaun ida nia laran (O’Brien,2005).

Nune’e mos sistema informasaun nudar elementus ne’ebé  mak servisu hamutuk liu husi manual ka bazeia ba komputador hodi rekolia dadus (input), liu husi prosesamentu (proses), no hetan rejultadu diak (output)  ne’ebé bele fó vantajen  ba  prosesu  ida  hodi  foti desizaun (Simkin Mark G,2006).

No teoria hirak ne’e hakerek nain foti rezumu badak kona ba sistema informasaun hanesan sistema ida ne’ebé sempre iha relasaun husi elementu ida-ba elementu seluk no objektivu atu hetan rezultadu liu husi prosesamentu ne’ebé mak los hodi bele fó benefisiu ba ema ne’ebé mak asesu.

 

Definisaun Service 

Tuir matenek nain Arief, M. Rudyanto. hatete katak service mak hanesan aktividade ne’ebe fo benefisiiu ba’a ema ne’ebe mak atende halao serbisu hodi hadia ba’a matrial kona ba’a hadia nian.

Tuir matenek nain Kotle ho Kelle (2009) hatete katak service mak hanesan desizaun ka desempeno ne’ebe halo parte ida ba parte seluk ne’ebe iha base kria influensia ba’a buat  ruma ne’ebe mak hadia.

Baseia ba komprensaun husi matenek nain ne’ebe mak halo sugestaun iha leten kona ba service mak hanesan aktifitas ne’ebe fo benefisiu ba parte husi hadia nain. 

Baze Terika Aplikasaun Rejistu Dadus Atendimentu Transporte Funerariu, Biblioteka mundos barreto
Baze Terika Aplikasaun Rejistu Dadus Atendimentu Transporte Funerariu

 

Definisaun Aplikasaun

     Tuir Fontes KBBI (Kamus Besar Bahasa Indonesia), aplikasaun hanesan implementasaun husi manipulasaun sistema atu jere dadus tuir prosedimentus ka kriteria linguajen programasaun ruma. Apliksaun mos bele fó definisaun hanesan programa komputador ida ne’ebé kria atu hala’o servisu ka implementa instrusaun ka komandu hot-hotu no hala’o ninia.

      Tuir matenek na’in (Winata, Setiawan, & Belakang, 2013) , hateten  katak Aplikasaun maka hanesan software ne’ebé iha  funsaun nomós iha kapasidade ne’ebé bele utiliza.6

     Tuir matenek na’in (Astropudin, 2015), hateten  katak Aplikasaun software ne’ebé maka kria husi kompanha Komputador ne’e ho  inisiativa atu bele hala’o servisu ho utilizasaun programa  mak hanesan: Word, excel, power point no seluk tan.

 

Definisaun Rejistu

Rejistu mak hanesan prosesu, maneira ne’ebé bele halo hodi rejistrasaun, rekolla naran, hela fatin, no seluk tan ne’ebé bele halo rejistu. Rejistrasaun mos hanesan ba rejistu husi programa sira ne’ebé maka sei iha funsaun nune’e halo ligasaun ba dadus individu ne’ebé mak iha programa seluk.

       Tuir matenek na’in (Sophian, 2014) hatete katak rejistrasaun maka hanesan rekolla naran, hela fatin no seluk tan ne’ebé maka presija rejistu.

       Tuir matenek na’in (Hallyday, 2014) registu mak hanesan apontamentu ida ou identidade ida mak hanesan naran, enderesu no seluk-seluk tan iha instituisaun edukasaun ida.

        Bazeia ba komprensaun ne’ebé maka mensióna iha leten peskizador foti konkluzaun katak rejistu hanesan maneira ida ne’ebé  uza hodi rekolla dadus.

 
Definisaun Dadus

             Tuir matenek  (Afyenni, 2014) hatete  katak dadus hanesan  mós file ka field ne’ebé  hó karakter ka hakerek  no imagen.

      Matenek na’in (Sutarman, 2014) hatete katak dadus hanesan faktus ne’ebé  mai husi realidade. No mós iha ne’ebé realidade maka hanesan rezultadu ne’ebé la iha limitasaun ka infinitu.

        Bazeia ba definisaun husi autor matenek na’in iha leten, peskizador foti konkluzaun katak dadus sai hanesan file ne’ebé iha karakter, hakerek, imajen ka realidade ne’ebé mak bele utiliza sai informasaun.

 Definisaun Atendimentu

    Atendimentu signifika profisaun ne’ebé sosiedade sira presija nune’e bele fó atendimentu maximu iha komunidade liu-liu fó atendimentu iha administra-saun publiku. Tuir mai definisaun atendimentu tuir matenek na’in hirak mak hanesan tuir mai:

Ø  Tuir matenek na’in (Pasalong, 2015) hatete katak definisaun atendimentu sai hanesan atividade husi ema individu no grupu ka iha organizasaun nia laran ne’ebé bele iha habilidade atu bele tuir kriteria ne’ebé mak iha.

Ø  Tuir matenek na’in (Paryanto, Nurgiyatna, & Rakhmadi, 2014) 

hatete katak atendimentu sai hanesan atividade ka prioridadade atividade ne’ebé akontese halo relasaun diretamente ho ema seluk ka grupu, no prepara oportunidade ba ligasaun hotu-hotu.

Bazeia liu husi komprensaun ne’ebé mak mensiona iha leten katak peskizador halo konklusaun ba antendimentu sai hanesan atividade ne’ebé mak hala’o ho ema seluk ka grupo atu nune’e bele sai hanesan prosedimentu ne’ebé maka sistematika ne’ebé fó permanente antes.

 

Baze Teorika Sistema Informasaun Publikasaun Perfil, Biblioteka mundos barreto
Baze Teorika Sistema Informasaun Publikasaun Perfil

Definisaun Sistema

      Opiniaun husi  matenek na’in sira kona ba sistema mak hanesan tuir mai ne’e :

    Tuir Matenek na’in Arifin Rahman (2015) ( Webster New Collegiate Dictionary) Katak Sistema mai husi liafuan “Syn” no “Histanai” mai husi lian Grésia katak Tau Hamutuk. Sistema mak hanesan koleksaun opiniaun (Collection of Opinions), Prinsipius (Principles) no seluk-seluk tan ne’ebé bele forma interaksaun entre unidade ida ho unidade sira seluk.

    Nune’e mos Matenek Na’in Dr. Ir. Eko Nugroho, M.Si (2012) sistema hanesan ekipa elementu ne’ebé mak integradu ho sira nia objetivu ne’ebé mak hanesan hodi alkansa ba objetivu. Fontes Manajemen Sistem Informasi.

Definisaun Informasaun

      Tuir Matenek Na’in Abdul Kadir (2002:31) define katak  Informasaun hanesan dadus ne’ebé prosesa atu nune’e bele utiliza hodi promove ita nia konesimentu.

    Nune’e mos Informasaun hanesan dadus ne’ebé mak fo sai no util hodi foti desizaun. (Lani Sidharta, 2015 : 28). 

    Nune’e mos Matenek na’in Dr. Ir. Eko Nugroho,M.Si, (2012) Informasaun katak elementu ida hodi halao gestaun ba kompaña ruma.

 

Definisaun Publikasaun

       Tuir matenek nain Maya Kholkiyah (2014),  Publikasaun nu’udar  atividade komunikasaun ida mak hanesan publika, produz, habelar no hato’o materia , ezemplu mak hnaesan objetu, ideia, informasaun ne’ebé mak fo sai ba publiku ka komunidade liu husi media ruma.

Nune’e mos tuir matenek nain Poerwadarminta (2010), Publikasaun mak hanesan Reportajem.

Tuir Kamus Besar Bahasa Indonesia Publikasaun mak hanesan kada materia ne’ebé mak produz, habelar  no mos publika ba publiku ka komunidade liu husi forma oi-oin hanesan diariu no jornal.

 

Definisaun  Perfil

    Tuir matenek nain Sri Mulyani (2015), Perfil mak hanesan pontudevista, biografia husi ema, grupu ne’ebé mak iha sira nia estoria rasik.

    Tuir fali mai matenek na’in Victoria Neufeld (2012), Perfil mak hanesan grafika, diagrama ka eskrista ne’ebé deskreve kondisaun ema instituisaun no mos organiasaun nian.

       Tuir matenek nain Rizka Ahsan(2016), Perfil mak hanesan deskripsaun badak konaba ema, organizasaun, sasan, instituisaun no mos ba area ruma.